«Eks Hirvepark sai käivitatud seetõttu, et Tiit Madisson oli just Riias ravil olnud ja tuli tagasi, täis õhinat, et meil midagi ei tehta ja neil loodi Helsingi grupp ja miks Eestis midagi ei juhtu,» meenutas Parek, «mina laitsin Helsingi grupi kohe maha, et see on ajast ja arust – nüüd on teine aeg ja tuleb midagi muud välja mõelda!»

«Kolasime koos Tiit Madissoni ja Heiki Ahoneninga mööda Pärnut ja mõtlesime, mida teha. Tuligi mõte, et miks mitte alustada väga juriidilisest asjast.» 23. augustil 1987 nõuti Hirvepargis just Molotov-Ribbentropi pakti salaprotokollide avalikustamist ja enesemääramisõigust Baltimaadele. Gorbatšovi-aegses perestroika ja glasnosti tingimustes kulges meeleavaldus võimude poolt takistamatult.

«Tagajärgedele polnud meil aega mõelda,» arvas Parek võimalikust arreteerimisest.

Algselt Raekoja platsil toimuma pidanud miiting kandus olude sunnil eemale Hirveparki ning oodatud mõnekümne meeleavaldaja asemel saabus kohale pea 7000 inimesest koosnev rahvamass.

Kuula videointervjuust, mida heidab Lagle Parek ette tänasele poliitpõlvkonnale. Pseudoprobleemidest ja sihtide puudumisest poliitikas lubas ta kõneleda ka õhtusel aastapäeva kõnekoosolekul, mis leiab aset kell 17.

Vaata videot!