«Probleem on selles, et meil täna iga kolmas täiskasvanu ei oma kutse- ega ametialast ettevalmistust ehk ta pole lõpetanud kutsekooli ega läinud edasi kõrgkooli,» põhjendas Reps lahenduse otsimise vajadust.

«Teine probleem on see, et noorte osakaal, kes jäävad ainult põhiharidusega, on murettekitav,» lisas ta.

Kolmandana tõi Reps välja Eestile ainuomase tendentsi, et kutseharidus on pigem populaarne täiskasvanute kui noorte seas. Kutsekooli jõutakse keskmiselt kümme aastat pärast põhikooli lõpetamist, kuigi see võiks juhtuda juba palju varem.

Kui Eestis otsustavad oma edasise haridustee osas inimesed vanuses 15-16, siis mujal Euroopas tuleb selektsioon teha juba vanuses 12-13. «Hoovad, millega inimesi hiljem mõjutada, on palju väiksemad,» sõnas haridusminister. Samuti tõdes ta, et praktikas langevad gümnaasiumist varasemate halvemate õpitulemustega noored ikkagi enamasti välja ehk «gümnaasiumis õide puhkemist» esineb pigem vähe.

Reps lisas, et ei saa rahul olla olukorraga, kus pärast gümnaasiumi kohe edasi õppima ei minda, vaid hakatakse sellele uuesti mõtlema alates 25. eluaastast. Süsteem, mis suunaks osa pärast põhikooli kohe kutseharidusse, aitaks seda Repsi hinnangul leevendada, kuid ta möönis, et sel on oht muuta kutsekoolid ebaatraktiivseks.

«Arutelu käib täna selle üle, mis astmes oleme valmis inimesi kutseõppe poole suunama. Me ei räägi sellest, et keegi peab minema õppima kokaks, kui see talle üldse ei meeldi.»

«Võib-olla on vahel vaja kassipojal nina rohkem piima sisse pista – olgu see kutsekool kui üks võimalus, õpipoisiks olemine või muu selline – neid võimalusi peaks noorteni rohkem viima,» lisas ta.

Ava kogu artikkel

Kavaga minnakse haridusministeeriumis hetkel edasi, kuid rakenduda saab see läbi minnes alles aastate pärast.

«Kui keegi peaks muretsema, miss tema kaheksanda klassi poiss või tüdruk nüüd tegema peaks, siis poole aasta pealt midagi ei rakendu. Aga sõnumina võiks kõlada see, et meie noored inimesed peaks mõtlema oma valikute peale. Riik ja omavalitsused omalt poolt peavad mõtlema, miks on huvi kutsehariduse vastu nii madal.»