«Radar»: Kuidas endine Ühtse Venemaa noorliige Eesti dokumendid sai

Seekordne «Radar» toob vaatajani loo sellest, kuidas seljakotiga poliitpõgenik Venemaalt Eestisse kargas ja mille eest ta siia põgenes.

„Ma tulin Eestisse Venemaalt. Tulin jalgsi ja ületasin piiri ebaseaduslikult, sest mul polnud muud võimalust,“ alustab Konstantin Tšadlin oma lugu. Valiku, millest räägib Venemaalt pärit aktivist, oli teinud tema eest vene võim.

Radar käis Konstantiniga koos PPA esinduses, kus mees sai oma esimesed Eestis väljastatud ametlikud dokumendid. Need kinnitavad, et meie riik andis mehele asüüli. Peale 1,5 aastast segast elu, pole ta enam illegaal.

Palju õnne, Kostja!

“Suur aitäh!,” vastab mees eesti keeles.

Mis tunnetega sa dokumente vastu võtsid?

“Tunnetega, et mul on vaja pangas kontot avada. Välja vahetada juhiluba. Vene eesti vastu. Pean registreerima kõnekaardi ja muud asjad,” loetleb Konstantin esimesi plaane.

Kuid mille eest ta tegelikult Eestisse põgenes? Ja kuidas üldse sai varemalt kremlimeelsest mehest ja Putinit pooldava organisatsiooni piirkonna liidrist poliitpõgenik? Et saada vastuseid, sõidame koos Konstantiniga kõigepealt Harku kinnipidamiskeskuse ette.

Kostja saabus Harkusse eelmise aasta maikuus ja elas siin kuni augustini. Elada tuli ühel korrusel koos vietnamlastega, etiooplastega ja sudaanlastega.

„Ma igal ööl nägin unes Venemaat. Ja see tekitas paanikat. Et nagu ma taas olen Venemaal ja mul on vaja kiiresti sealt põgeneda,” meenutab Kostja oma esimesi nädalaid Harku kinnnipidamiskeskuses.

Aega kasutas mees siin selleks, et põhjendada ebaseaduslikku piiri ületamist. „Kui sa saad aru, et su elu on ohus, siis sa mõistad neid elutingimusi siin asutuses teistpidi. Kõigepealt, su elu siin pole enam ohus. Ja samas sul tekib võimalus tõestada, et sul on vaja kaitset,“ lisab Kostja.

Oht, millest Konstantin räägib, on 10-aastane vanglakaristus. Niipalju määras talle Venemaa Baškortostani pealinna Ufa Kalinini rajooni kohus. Kohtu väitel lõi Konstantin 2014. aastal grupi, mis müüs kasutatud autosid ning selle käigus riisus ostjate raha koguväärtuses 3,7 miljonit rubla ehk 52 000 eurot.

„Mul oli info ja ma sain sellest objektiivselt aru, et minu vastu kasutatakse mitte juriidiliseid meetodeid, vaid igasuguseid kohtu ja julgeolekuteenuste vahelisi kokkuleppeid,“ kommenteerib Tšadlin ja lisab, et sellele viitasid mitmed rikkumised.

Mehe sõnul kasutavad vene võimud tänapäeval sellist taktikat sageli just aktivistide vastu. Samamoodi valesüüdistuse järgi on Konstantini sõnul istuma pandud Erik Kituašvili, portaali smotra.tv asutaja. Mees on tuntud enda provokatiivsete eksperimentidega, mille raames on ta paljastanud mitmeid korrumpeerunud vene politseinikke.

.

Kreml käsitleb seda kui riigivastast tegevust, kuid et asi ei näiks sõnaõiguse piiramisena, leiutavad võimud muid tegusid, mille eest paragrahve väänata. Nii istubki smotra.tv portaali asutaja juba 1,5 aastat kinnipidamiskeskuses ja ootab süüdistusakti kelmuses osalemise eest. Vene meedias käib samal ajal tema vastu suur laimukampaania.

„Varem või hiljem aga inimesed, kes istuvad vanglas või kinnipidamisasutus annavad vajalikud seletused. Et saada enda asja raames kergendavaid asjaolud, peavad nad andma vajalikud seletused teiste isikute suhtes. Ma arvan, et mõnda inimest oli kasutatud selleks, et avaldada survet minu vastu,“ kommenteerib uurimist Konstantin.

Kostja tunnistab, et oli alati valmis andma uurijatele ütlusi ja oli nendega pidevas kontaktis. Kuid see ei aidanud. Ta vahistati ikkagi. Õnneks tookord leidis kohus vahistamisorderis vead ja mees sai kiiresti vabaks. Kostja sai aru, et aega põgenemise planeerimiseks enam pole ja tuleb kohe tegutseda. Piiri ületamiseks valis ta Pihkva piirkonna.

“Vaatasin kaardi pealt, kus on kevadel maapind kõva. Soomes ja Norras on  maikuus maa soine. Ma valisin kõige lühema lõigu minu erioperatsiooni jaoks. Siis läksin ühe talu suunas, mida ma nägin kaardi peal. Aga kuna seal kedagi polnud siis läksin teise asula suunas,“ vastab Konstantin ja lisab, et esmaseks oli tal vaja saada kontakti piirivalvuritega.

Ametnikud pidasid Konstantini kinni pooleteisttunni jooksul ja nii sattuski ta esmalt Harku kinnipidamiskeskusesse ja sealt edasi Vao pagulaskeskusesse.

Püüame aru saada, mille eest siis ikkagi Vene prokuratuur tahtis Konstantini hirmsasti vanglasse panna. Ta oli ju ometi kremlimeelse organisatsiooni liider. See oleks ometi pidanud riigile sobima. Muide, seni kuni Venemaa polnud meest taga kiusama hakanud, oligi mees tõsimeelne Kremli ja Putini pooldaja.

Mingil segasel põhjusel hakkasid aga võimud kahtlustama, et Konstantin plaanib Ufas toimunud rahvusvahelise kohtumise eel korraldada meeleavaldust.

Kuid Eestisse põgenemisega Konstantini lugu Venemaal ei lõppenud. Nii näiteks hakkas vene meedia kohe levitama tema piiriületamise kohta valeinfot. „Konstantin Tšadlin. Väidetavalt viibib praegu pagulaskeskuses. Oma koduriigist Venemaalt põgenes ta ilma välispassita ja konsulaardokumendi alusel,“ kommenteeriti  Vene kesktelekanali uudistesaates Konstantini lahkumist. „Sellest juba saanud lokaalne nali. Et kui midagi juhtub, siis võta konsulaardokumendid ja põgene kuhu vähegi saad. See on selline asi, millest keegi ei tea,” selgitab Tšadlin.

Kuid millega Konstantin õigupoolest Putinimeelses organisatsioonis tegeles? Ta oli noorpoliitik ja tahtis karjääri teha.

„See millega ma tegelesin Noor Kaardiväes vastas rahvusvaheliste põhimõttele ja baasõigustele. Sellele, kuidas tehakse poliitikat. Näiteks, üks ühiskonnaalgatus oli võitlus ebaseaduslike kasiinodega. Ja kui mingi aeg mulle pakuti, näiteks panna silmad kinni, või kooskõlastada politseiga, mil tuleb järgmine reid, siis ma ei nõustunud sellega. Ma tegelesin sellega pikalt ja mitte ainult enda piirkonnas, vaid ka riigis tervikuna,“ meenutab Konstantin enda poliitminevikku.

Seda, millised on mehe plaanid oma perekonnaga suhtlemiseks ja kas ta ka Venemaale tagasi igatseb, vaata juba meie videost.