Riigi infosüsteemide amet (RIA) andis eile avalikkusele teada ID-kaardi võimalikust turvariskist, mis puudutab alates 2014. aasta oktoobrist välja antud kaarte. Vabariigi valimiskomisjon pidi seetõttu seadusest tulenevalt otsustama, kas e-hääletamise läbiviimine on turvaline.

«Peamine argument e-hääletamisega seaduse järgi edasi minna on fakt, et ühtegi reaalset turvaauku leitud ei ole, kogu ID-kaardi kiipi puudutav on hüpoteetiline,» selgitas valimiskomisjoni esimees Meelis Eerik. «Teiseks, meie otsuse aluseks on RIA kinnitus, et ID-kaart on Eesti vabariigis turvaline ja kasutatav kõikides e-teenustes. Me ei saa ülejäänud riigist irduda,» sõnas Eerik.

Koosolekul osalesid ja andsid seisust ülevaate RIA peadirektor Taimar Peterkop, peaanalüütik Liisa Past ja arendus- ja uurimistegevuse osakonna juhataja Kaur Virunurm.

«Samas tahan rõhutada, et midagi ei ole kivisse raiutud: kui lähinädalatel tuleb lisainfot või reaalse ohu kohta uut teadmist, saab vabariigi valimiskomisjon koguneda ja uue otsuse teha,» lisas Eerik.

Valimiskomisjoni ette kutsutud RIA peadirektor Taimar Peterkop ütles komisjonile, et 5. oktoobriks, mil e-hääletamine peaks algama, viga kindlasti parandatud ei saa.

Peterkop rääkis valimiskomisjonile, et RIA-le laekus eelmisel neljapäeval informatsioon teadlaste uurimisrühmalt Eesti ID-kaardil kasutuses oleva kiibitüübi haavatavuse kohta. Kuna seekordne info tundus piisavalt tõsine, kaasas RIA teadlased, kes hindasid riski piisavalt tõsiseks, et seda avalikkuse ees kajastada.

Arvamuste ringis väljendas valimiskomisjoni liige, Tallinna ringkonnakohtu kriminaalkolleegiumi kohtunik Meelika Aava arvamust, et tema veendumus on, et pole mingit põhjust jätta elektroonilist hääletamist korraldamata. Komisjoni liige, riigikantselei istungiosakonna juhataja Aivar Rahno ütles samuti, et tal ei ole kujunenud veendumust, et e-hääletamine oleks riskantne. Kõik komisjoni liikmed nõustusid eelnevatega üksmeelselt. Valimiskomisjoni esimees

Meelis Eerik leidis, et ID-kaart on vaatamata hüpoteetilisele haavatavusele turvaline. «Meil pole fakti, mille alusel väita, et elektrooniline hääletamine ei oleks turvaline,» sõnas Eerik. «Ma arvan, et e-hääletamine võiks toimuda vastavalt seadusele. Peame hoidma ennast kursis arengutega ja reageerima kui vaja. Me oleme selleks täiesti võimelised,» lisas ta. 

Meelis Eerik ütles Postimehele, et valimiskomisjonil on võimalik otsustada e-hääletamise mittetoimumine ka vahetult enne selle algust. Lisaks on komisjonil õigus elektrooniline hääletamine peatada või võtta vastu otsus selle valiidsuse suhtes pärast hääletamist. 

Et ID-kaardi turvalisuse küsimus on tõstatatud teadustöö põhjal ning faktilist turvariski Meelis Eeriku sõnul ei ole, toimuvad e-valimised seadusele ette nähtud korral. «Ilma faktideta elektroonilist valimist peatada ei saa,» ütles Eerik.

Tänase seisuga toimuvad e-valimised vastavalt seadusele.

Kohaliku omavalitsuse volikogude valimiste eelhääletamine ja e-hääletamine algab 5. oktoobril, valimispäev on 15. oktoobril.