Ilus on vaadata tagasi aega, mil naised viitsisid veel glamuursed välja näha ja end iga päev ehtida. Pragmaatiline pool küll sosistab kriitiliselt: «Häh, kellel selleks kõigeks tänapäeval veel aega peaks olema?» Kuid romantik lisab unistavalt: «Ei, ma pole nõus glamuurist loobuma, naistel on ometi õigus luksusele ja kapriisidele!»

Tõtt-öelda ei paku Kirill 1930ndatest vaimustudes midagi enneolematut või trendisuundadega vastuvool ujuvat. Sama rütm annab tooni kõrgmoes Pariisis ja Roomas ning oli tabatav ka mitme siinse luksusmoele pühendunud moelooja Tallinn Fashion Weekil esitletud kollektsioonides. Kuidas Safonov aga poole aasta eest ideedega tööle asudes täpset trenditeravikku ette näha oskas? «Ideed on igal pool, ma tunnetan neid õhus. Usun, et oma sisetunnet järgides taban ära ka selle, millest naised homme unistavad. Kokkuvõttes on kõik ju lihtne – ma teen moodi, et naist kaunistada, rõhutada tema karakterit ja võimendada atraktiivsust. Igas kollektsioonis jätkan tegelikult sedasama teemat ja lahendan iga teema iseenda moodi.»

Disainerid ei peaks raiskama oma energiat liiga tavaliste asjade loomisele. Naised soovivad ju olla omapärased!

Esimese Vabariigi kuldaeg

Eesti Vabariigi 100. sünnipäeva aasta annab värskes kollektsioonis samuti äratuntavalt tooni. «Ma läksin mõttes tagasi sõjaeelse Eesti Vabariigi aega. Siin on nostalgiat, kuid tänapäevases võtmes,» räägib disainer. «Kuid eelkõige paelus mind Hollywood, just see aeg, mil naised olid veel tõelised diivad. See aeg, mil sündis glamuur ja stiilsed liialdused olidki tavaks. Samuti võib leida viiteid art deco esteetikale.»

Kirill Safonov armastab ajaloolist ainest, kuid ei kavanda kunagi ajaloolise hõnguga moodi. Alati on kohal uljas nihestatus, kontrast, konflikt, tänapäevasus. Liialdused, kuid väga teadlikus ja kalkuleeritud võtmes. «Ma ei näe mõtet teha vanaaegset moodi, tänapäev on palju huvitavam. Mitte asjad, mis on olnud, vaid asjad, mis on ees.»

Alternatiiv minimalismi ülevõimule

Kohalikes hea maitse kaanonites annab tooni Skandinaavia minimalism. Neutraalne gamma, mahakeeratud dekoor, ettevaatlik seksapiil. Kirillile meeldib see väga. «Minimalism on suurepärane, aga praktiliste riiete kõrvale on tarvis midagi pöörasemat, nagu disainin mina,» lausub moelooja. «Mulle tundub juba ammu, et disainerirõivad on muutunud masstoodanguga liiga sarnaseks. Sa vaatad kleiti ja ei saa isegi aru, kas see on ateljees õmmeldud või vabrikutöö. Kanga kvaliteet ehk vaid reedab. Disainerid ei peaks raiskama oma energiat liiga tavaliste asjade loomisele. Naised soovivad ju olla omapärased!»

Eesti naised on hea stiilitajuga, kaunid ja heas vormis, kuid tihti liiga tagasihoidlikud. «Eks see sõltub tihti siinsest põhjamaisest mentaliteedist, mis vahel hoiab kandjaid tagasi. Aga ma ei usu tegelikult, et naistel julgust ei ole! Tean värvikaid lugusid tuntud kaunitaridest, kes ostavad mõne minu teose ja eksponeerivad seda kunstiteostena toas, selga aga julgevad haruharva panna. Ma usun, see on mingi salasoov ja igatsus glamuuri ja naiselikkuse järele, millele minu looming vastab, nagu salajane moekapriis.»

Disaineri sõnul on enamik siinseid kaunitare siiski väga julged, ei väldi tähelepanu, ei karda värve ega eksperimenteerivaid kangaid. «Tõsi on muidugi see, et minu kleidis on võimatu märkamatuks jääda, aga tähelepanu saab ka nautida. Olla särav, kohal, imetletud – selles pole midagi halba! Ma olen ise selline inimene, kes palju ei räägi. On väga mõnus, kui sinu riided räägivad sinu eest, väljendavad sinu meeleolu, aitavad sul mõjule pääseda,» räägib moedisainer.

Vana kooli moelooja

Kirilli moekollektsioonid on alati hullumeelselt töömahukad – jakid on lausa ülekoormatud käsitsi peale kuhjatud kaunistusega, tikandid, aplikatsioonid, spetsiaalsed digitrüki motiivid. Kõike ja rohkem! «Ma tahan eristuda ning minu meetod selleks on kaunistada! Jumaldan tikandeid ja kaunistusi – küllap olen selline vana kooli moelooja. Kui minu eesmärk on kandjat kaunistada, on rõivaste kaunistamine ju väga loomulik, eks ole?»

Teemasse lähemalt süvenedes ilmneb üks huvitav nüanss – vaoshoitud stiilis on palju lihtsam luua kõnekat rõivast kui maksimalismiga hullates. Küllus tantsib alati halva maitse noateral ja just see muudabki tulemuse niivõrd põnevaks. «Tuleb eksperimenteerida – sa ei saa seda kunagi muidu teada, kui oma kogemuse kaudu,» ütleb disainer. «Kui palju on liiga palju – seda peab proovima. Maitse areneb ainult kogemuse kaudu, aastatega. Külluslikus stiilis maitsekaks jääda, samas halva maitsega flirtides – see nõuab päris palju kogemust ja tunnetust. Aga just see ongi minu jaoks huvitav. Tahaksin pakkuda alternatiivi tänapäeva funktsionaalsele mugavusele.»

Karusnahka ei karda

Moemaailm on karusnaha teemal küll väga tundlikuks muutunud, kuid Kirill Safonov pakkus seda oma värskes kollektsioonis siiski. «Karusnahk ei ole otseselt hea või halb, see on meie kliimas lihtsalt praktiline,» leiab disainer. «Praegu ei näe ma mingit põhjust karusnahast loobuda. Enamik inimesi ju sööb liha. Mina eelistan kasutada loomade karusnahka, kes ära süüakse, oleks ju kahju nende nahk lihtsalt ära visata. Kvaliteetset karusnahka saab pikalt taaskasutada, ületootmine maailmas on minu arvates palju suurem raiskamine. Paljud naised küsivad siiani karusnahka ja seetõttu ma seda ka pakun.»

Gammas andis tooni hall. Kirilliga seostatakse erksaid toone ja hulljulgeid kontraste, kuid üllatuslikult ei tuksu disaineri süda sugugi vaid tugevate toonide rütmis. «Hall on tegelikult minu lemmikvärv,» teatab Kirill. «Paljud disainerid pelgavad halli lavale tuua, kuna see ei anna efekti, see on keeruline värv, aga mina oskan halliga töötada. Hallil on palju toone, tuleb leida need õiged hõbedased varjundid. Igas minu kollektsioonis on see toon olemas. Sel korral pakun oma versiooni minimalismist – sedagi saab teha naiselikult ja luksuslikult, minimalism à la Kirill Safonov.»

Hõbekleit fooliumtrükis on tegelikult puuvillakangast, kandjale väga mugav ja pehme, ehkki mõjub erakordselt efektselt. Loomulikult kuulusid kollektsiooni ka lopsakad lillemustrid. «Ma loon ju naistele! See on loogiline, naisterõivad ja luksuslikud lillemotiivid.» Üheks Kirill Safonovi signatuurtooteks on aegade jooksul saanud tema pööraselt dekoreeritud punk-romantilised jakid. «Näitan oma jakkidel, et liialdus ei ole halb maitse – patšokid, hullult palju kaunistusi, no lihtsalt vau! Naised armastavad neid jakke, kuid mul pole aega neid nii palju teha, kui oleks kandjaid. Ühe minu liialdustega jaki tegemine võtab kohutavalt palju aega ja energiat. Need on minu pärlid, milles avaldub minu suhtumine naistemoodi. Ma armastan kaunistada!»

Looming nagu sõltuvus

«Teen kollektsiooni pool aastat, joonistan, otsin. Mõtlen välja kontseptsiooni, millest ma seda teen ja milleks teen. Keegi kõrvalt isegi ei kujuta ette, kui suur töömaht see on! Sa pühendud oma tööle täielikult, sa ei loe seal enam tunde,» kirjeldab moelooja oma fanaatilist elustiili. Talle pole oluline üksnes rõivaid luua, vaid panna kokku kirglik, publikut kõnetav tervik. «Mind huvitavad emotsioonid ja atmosfäär – ma tahan, et inimesed tuleksid kaasa ja elaksid ise läbi selle väikese stoori, mida pakun. Et nad tunneksid seda! Ma ei taha kunagi näidata kuiva moodi, kõige hullem oleks minu jaoks olla neutraalne – see oleks kohutav!»

Kollektsiooni lavale jõudmise eufooria on disainerielu kõrghetk, kuid omamoodi ka kõige nukram hetk. «Kui suure töö vili viimaks lavale jõuab, on veidi kahju, et see valmis sai,» tunnistab Kirill. «Aga aega sa maha ei võta, kohe hakkad nullist genereerima uut kollektsiooni. Moeloojana elad sa kogu aeg loomingu sees – kollektsioon on nagu laps, kelle eest hoolitsed iga päev, kes on igal pool sinuga kaasas. Moekunst on elav asi disaineri elus. Ja ma loodan, et ka mu rõivastel on hing sees. Kleit flirdib kandjaga ja võib-olla kellegagi veel.»

Vaata videovestlust disaineriga sobranna.ee