«Meie arvates on probleem ühiskondlikes suundumustes,» rääkis Vooglaid sihtasutuse nimel, «meie ei taha, et hakataks juurutama anonüümset pealekaebamise kultuuri. Rahvana teame nõukogude ajast, et see on väga valus haav, mis seostub näiteks küüditamisega.»

Kuigi Vooglaid tõdes, et küüditamine ja seksuaalvähemuste kaitse ei ole omavahel võrreldavad, ent probleem tema sõnul siiski jääb.

Üle-Euroopalise rakenduse UNI-FORM eesmärk on aidata seksuaalvähemustel enda suhtes toime pandud väärtegudest politseid teavitada. Vähemuste seas on kuritegudest teavitamine erakordselt madal, kuna kardetakse õiguskaitseorganite ja ümberkaudsete halvakspanu. Eestis haldab rakenduse tegevust Inimõiguste Keskus.

«Kuritegude kohta tuleb teha avaldused õiguskaitseorganitele,» jäi Vooglaid kindlaks, «selleks ei ole vaja mingit aplikatsiooni, mida haldab mingisugune pseudo-kodanikeühendus nagu Eesti Inimõiguste Keskus, kes kogub isikuandmeid nende kaebuste kaudu ja ise vaatab, mida edastada politseile ja mida mitte.»

Andmekaitseinspektsioonist Vooglaiul tänase seisuga vastust ei ole. Andmete käitlemise rikkumise korral ähvardab Inimõiguste Keskust rahatrahv.

Vooglaid avaldas lootust, et nimetatud rakenduse tegevus Eestis lõpetataks ning tõdes, et kokkuvõttes võime kõik end tunda vähemustena, kuid ei peaks selle alusel üksteise vastu grupeeruma hakkama.

Inimõiguste keskuse juht Kari Käsper ja LGBT Ühingu juht Kristel Rannaääre kommenteerivad tegevust omalt poolt Postimehe otsestuudios neljapäeval.