«Selles osas ei olnud kasulik, et palju jäi vastamata ja lahti rääkimata,» võttis Kirss kokku osalemise ETV saates «Suud puhtaks», kus tal oli võimalik arstide ja teadlastega vaktsineerimise teemal vahetult vestelda.

«Tagasiside põhjal ei meeldinud inimestele, et saade jäi ühekülgseks – käsitleti vaid autismi, aga vaktsiinide kõrvalmõjud on laialdasemad. Minu lapse puhul pole ka tegemist autismiga. Läksin saatesse konkreetset küsimust küsima ja sellele, millele ma lootsin vastust, päriselt ei vastatud,» jätkas ta.

«Kuna tean ja olen lugenud, et vaktsineerida tohib ainult täiesti tervet last, siis milline on see laps, keda ei vaktsineerita? Öeldi, et võib vaktsineerida ka last, kelle nahk on kärnas ja ka potentsiaalse närvisüsteemikahjustusega last. Ma oleks lootnud, et sedasi ei vastata,» lisas Kirss.

«Öeldi, et immuunsüsteem ja närvisüsteem on kaks eri asja, mida nad tegelikult ei ole.»

Tulihingelised vastased ei ole

Saates osalenud ei soovi, et neid nähtaks kui süstemaatilisi vaktsineerimise vastaseid, kuna sellisteks nad ennast ei pea. Kirsi ja Boza vanemad lapsed on vaktsineeritud ning midagi põhimõtteliselt pahatahtlikku nad vaktsiinide olemuses ei kahtlusta.

«Kirjade tulv on uskumatu,» tõdes Boza, «enamus tagasiside on positiivne. Hästi palju soovitati, mida edasi teha.» Väga kindlameelseid tõekuulutajaid Boza enda sõnul tõsiselt ei võta.

«Mina ei saanud vastust küsimusele, kas vaktsiinid on täiesti ohutud ja me võime igat vastsündinud last ohutult vaktsineerida,» sõnas ta, «minul jäi väga suur küsimus õhku.»

Dokumenteeritud vaktsiinikahjustus

«Kolmikvaktsiin, gripivaktsiin ja meningiidivaktsiin samal päeval,» loetles Ester Märtsimaa komplekti, mis süstiti tema pojale 19-aastasena Soomes ajateenistuses. Tänaseks on Märtsimaa pojal arstlikult dokumenteeritud vaktsiinikahjustus.

«Kuigi tal on olnud nahaga probleeme, ei nähtud selles takistust. Teisel päeval hakkasid ilmnema kõrvalnähud – hingamis- ja liikumishäired, ta ei suutnud enam kõndida. Edasi läks hullemaks, tekkisid unehäired ja tohutud peavalud, kogu ihu oli katsudes valus, nii et kuhugi vastu ei saanud puutuda. Viieteistkümnendal päeval kukkus ta kokku,» kirjeldas naine.

Poja olukord on naise sõnul täna lootusetu – katsed ülikooliteed alustada tuli kõrvale jätta.

«Kuna ta on pidevalt arstliku järelevalve all olnud, siis on vaktsiinikahjustus välja toodud. Sõjaväest tuli tema haiguste kohta raport ja polikliiniku töötaja ütles selgelt välja, et tema puhul on tõesti tegu vaktsiinikahjustustega.»

Skeptilisus, mitte vastasus

«Kui ma oleks kardinaalne vastane, siis ma ei oleks vaktsineerinud edasi,» rõhutas Boza, «ma ju vaktsineerisin edasi, minu laps on saanud täisprogrammi.»

«Täna on minu lapse digilugu analüüsitud kaks korda ja selgunud on, et tal on ülitundlikkus vaktsiinide suhtes, mis on iga kord süvenenud.»

«Kui väidetakse, et haigena ei tohi süsti teha, sest see võib vallandada mingi reaktsiooni, siis kuidas te teate, et see laps on terve? Seda saates ka öeldi, et vaktsiin võib haigusi vallandada ja me ei räägi ainult autismist.»

«Kuna kaks aastat vanem tütar on täiesti vaktsineeritud ja selliseid asju ei olnud, siis ei osanud esialgu pilti kokku pannagi,» lisas Kirss.

Abi tuleb tikutulega otsida

Koidu Boza tõdes, et temale valmistas pettumust, et ETV saate järel ei tundnud needsamad meedikud vähimatki huvi konkreetsete juhtumite vastu.

«Need pilgud, mis enne saadet fuajees olid, olid üsna sööbivad,» meenutas ta, «kui saade lõppes, siis ma oleks oodanud, et keegi tuleb ja ütleb, et Koidu, vaatame su lapse loo üle. Katsume aidata ja leida mingisuguse lahenduse. See jäi küll olemata.»

Mõlemad naised avaldasid nördimust, et domineerima jäi vaid iseenda positsiooni kaitsmine, mida nad poleks soovinud teha.

Siiski avaldasid lapsevanemad heameelt, et tänu teema tõstatamisele meedias on nad oma kogemusi saanud vahetada ning avastanud ühisosa näiteks selles, kui palju leevendab haigusnähte tervislik toitumine.

Teisi vanemaid saatekülalised vaktsineerimise juurest eemale tõugata ei soovi, küll aga tutvuda põhjalikult vaktsiinide sisalduse, originaaltekstide, võimalike kõrvalmõjudega ja veenduda, et vaktsineeritav laps oleks täiesti terve.