«Kui me kohtusime, ütles ta, et on oma kodumaal minister ega hakka midagi maksma, sest talle ei meeldinud teenindus,» kirjeldab Patagoonia autorendiärimees Fernando Somma oma vaidlust Ossinovskiga El Calafate lennujaamas. Ossinovski nimetab seda väidet – enda ministrina esitlemist – väljamõeldiseks.

Ent Somma jätkab: «Kui ma muudkui käisin tal järel, üritades saada tasu, läks ta pardalemineku tõkke taha, mulle näkku naerdes! Ma tahtsin, et politsei ta arreteeriks, aga kuna mul polnud ametlikku avaldust, läks ta ikkagi pardale ja lendas ära.»

Ossinovski vaatenurgast on see justkui õpikujuhtum, kuidas sõna otseses mõttes maailma otsa reisides tuleks hilisemate ebameeldivuste ärahoidmiseks vältida kahtlase taustaga rendifirmasid. Võib tulla palju sekeldamist ja närvikulu.

Neil päevil oma pulmareisi lõpetav Ossinovski tunnistab tagantjärele, et ei osanud uneski näha, et Argentina sarnases tsiviliseeritud riigis võiks Euroopast pärit puhkaja sattuda sellise kaabaka otsa.

Muud nime ei oska minister aga sellisele ärimehele anda, kes peale katkise auto väljarentimise, remondiraha tagastamata jätmise ja raha ebaseadusliku konfiskeerimise kukub klienti tagatipuks ka veel «Leedu ajakirjandusega» ähvardama. «Sa veel kuuled minust,» seisis Ossinovskile saadetud viimases e-kirjas.

See n-ö arusaamatus ähvardab võtta ka ametliku käigu, sest Somma lasi pankadel talle usaldatud Ossinovski krediitkaardi andmete põhjal broneerida ligi 2500 dollarit. Üle poole sellest, umbes 1500 dollarit ehk 1250 eurot on Somma juba kättegi saanud. Seda on tublisti üle poole auto algselt kokkulepitud rendihinnast.

Ossinovski seisukohast on selline väljaminek aga eriti valus, sest ta jäi istumise all mitu korda lagunenud rendiauto tõttu lõpuks maha oma tagasilennust ja pidi El Calafate linnast minema pääsemiseks ostma uued lennupiletid.

Järeleproovitud skeem

Seega on igati arusaadav, miks Eesti rikkaimate inimeste hulka arvatud ärimees Oleg Ossinovski ministrist poeg ei soovi Patagoonia ärimehele mingit raha lihtsalt kinkida. Sisuliselt rikkus «minu sõber Somma» – nii Ossinovski teda irooniliselt omavahelistes vestluses tituleerib – ära sotsiaaldemokraatide juhi kauaoodatud ja alates 2014. aasta suvisest pulmast edasi lükatud mesinädalad Lõuna-Ameerikas.

Autorendiärimees Sommal ongi muuseas vastuoluline maine. Internetis heidab mitu tema kunagist klienti mehele ette väsimuse piiril autode väljarentimist ja hiljem üüratute remondiarvete kasseerimist.

Ossinovskigi langes sama n-ö äriplaani lõksu. Kui ta uuris Patagoonias autode rentimise kohta, sundisid soolased hinnad teda otsima odavamat võimalust.

Et Patagoonias on tunnustatud autorendifirmasid vähe ja jaanuaris on turismi tipphooaeg, ongi hinnad laes. Kõige väiksema sõiduauto nädalane rent maksab ligi 600 eurot. Kuid ärimees Fernando Somma autorendifirma ON Rent a Car pakub autosid sadu dollareid odavamalt. Mitu klienti on esimesel pilgul soodsama võimaluse kasuks otsustamist takkajärele kahetsenud.

Ossinovski tunnistab samuti, et Somma kliendiks hakkamine oli tema vähese kodutöö tulemus. Nimelt broneeris ta endale Somma firmast interneti teel väikebussi Volkswagen Suran. Hinnaks lepiti kokku 575 dollarit ehk ligi 500 eurot.

Auto sai Ossinovski 2. jaanuaril lennujaamas rendifirmalt ilusti kätte. Volkswageni läbisõidunäidikul ilutses kohalikke teeolusid arvestades aukartustäratav 130 000 kilomeetrit. Raha pidi Ossinovski lepingu järgi maksma alles auto tagastamisel.

Juba rendisuhte esimesel päeval sai Somma kontor telefonikõne naabruses asuvast Tšiilist, kus Ossinovski oma bussiga piiri ületada soovis. «Selles piirkonnas on üsna tavaline käia autoga üle Tšiili piiri ja soovi korral väljastame klientidele selleks loa ka ekstra teenusena. Ossinovski ei maininud kunagi, et see oli tal plaanis, kuid saatsime talle need interneti kaudu, et ta saaks oma reisi jätkata,» ütleb Somma.

Ossinovski avastas aga õige kiiresti, et oli saanud rendifirmalt auto, mille võib klassifitseerida parsaks – auto ei püsinud teel ning kui nad ühes teeäärses bensiinijaamas rehvirõhku kontrollisid, ilmnes, et selliste rehvidega teele asumine oleks meie mõistes eluohtlik. Teiseks kippus auto aku streikima isegi siis, kui seisval masinal tuled kas või mõneks minutiks tööle jäid. «Rendilepingus seisnud lubatud konditsioneerist võisime vaid unistada,» ütleb Ossinovski.

Pulmareisi õnnestumise seisukohalt tõsisem probleem tekkis autoga aga selle kolmandal kasutamispäeval, kui Ossinovski juhitud Volkswagen keeldus tühermaal kümmekonna kilomeetri kaugusel piiriäärsest asulast El Porvenirist edasi sõitmast. «Autost väljudes tundsime bensiinihaisu ja nägime, et paak oli tühjaks voolanud,» kirjeldab Ossinovski.

Et noorpaar oli auto vaevalt 150 kilomeetrit varem tankinud, ei osanud nad aimata, et mootori seiskumise põhjustas bensiini lõppemine. Seda lihtsalt põhjusel, et auto kütusenäidik ei töötanud. Kütuse lõppemine selgus autoremonditöökojas, kuhu Somma hädalised suunas. Rendifirma kontorist kulunuks sündmuskohale jõudmiseks 16 pikka tundi.

«Tema (Ossinovski – toim) läks härra Gallardo autoremonditöökotta, kust helistas mulle, et ma räägiks mehaanikuga,» kirjeldab Somma. «Mehaanik ütles, et ei töötanud bensiininäidik, sest bensiinipaagi pihta olevat löök olnud. Aga probleem oli ka selles, et tal sai bensiin otsa.»

Kui mehaanik oli auto kallal nokitsenud, sellesse veidi kütust lisanud ja tehtud töö eest röövimisena tunduvad 200 dollarit pluss viis eurot auto äraveo eest saanud, jätkas Ossinovski sõitu Tšiilis asuva Torres del Paine rahvuspargi poole. «Mehaanik vaatas meile imestunult otsa ja küsis, kes seda autot üldse parandanud on,» kirjeldab Ossinovski.

Käskis ise parandada

Edasi kulges teekond vaid mööda siledaid asfaltteid, kuid sellegipoolest nimetab Somma «üsnagi tõenäoliseks» võimalust, et Ossinovski ei osanud seal korralikult autot juhtida. Sest kaks päeva hiljem, 7. jaanuaril võttis mees rendifirmaga uuesti ühendust ja teatas, et bensiini lekib ja ta ei saa edasi sõita. 

Kliendi muresid telfonis kuulanud Somma meelest võis põhjus olla kivilöögis paagi filtri pihta. «Kindlasti tegite te ise midagi,» meenutab Ossinovski autorendifirma omaniku telefoni teel esitatud süüdistust. «Minule oli üllatav, et rendileandja ei tundnud mingit huvi, kuidas kliendid seesuguses olukorras hakkama saavad ja nõudis, et meie asja ise võõras kohas ja kiiresti lahendaksime. Kui üleilmses autorendiäris on norm, et rendileandja parandab auto tehnilised rikked, siis Somma niinimetatud ärimudelis sellisel mõtteviisil kohta ei olnud. Tema ainuke ettepanek oli, et meie parandame auto ära.»

Autoärimees Somma väitel vahetasid nad Ossinovskile antud väikebussi välja veel samal päeval. Tegelikkus oli hullem, sest Eesti ministrile antud asendusauto Chevrolet Corsa jõudis ootajateni koguni üheksa tundi hiljem.

Kõige tipuks tuli Somma saadetud asendusauto rehv piiripunktis välja vahetada, sest ohutu edasisõitmine olnuks muidu välistatud. Seega, kell üks päeval El Calafate lennujaamast väljuma pidanud tagasilennule Ossinovski ja tema abikaasa ei jõudnud. See sundis ministrit ostma talle tublisti üle tuhande dollari maksma läinud uued lennupiletid.

Samal päeval saatis Ossinovski Sommale kurja kirja, kus teatas, et on autosid rentinud maailmas üle 50 riigis, kuid nii kehva kui Somma auto polevat ta saanud «isegi» Kuubal. Ja et ehkki õigem oleks üldse nende kannatuste tõttu selle auto eest mitte maksta, oleks õiglane tasu rendi eest 215 dollarit, sest auto parandamisega seotud kulud olid juba 360 dollarit.

Teravaks läks konflikt päev hiljem, kui rendiärimees Somma läks Ossinovskiga lennujaama kohtuma, et kogu raha siiski kätte saada. Somma leiab nüüd tagantjärele, et Ossinovskil polnud juba enne kohtumise algust mingit tahet autorendi eest maksta. «Tegelikult oli kõik tema põhjustatud, me võtsime tasu krediitkaardilt, sest nägime, et kavatsust maksta pole,» ütleb Somma Postimehele.

Somma vädab, et püüdis lennujaamas, kui asi päädis politsei mängu toomisega, vaid õigusega talle kuuluvat raha kätte saada. Vähemalt selline on tema kirjeldus lennujaamas toimunust. Ossinovski, kes pidi lennujaamas kuulama autorendiärika suust trükimusta mittekannatavat ingliskeelset sõimu nii enda kui ka abikaasa Triinu kohta, ei tahaks seda näotut sõnelust üldse meenutada.

«Muidugi ei vasta tema kirjeldus tõele, sest pärast minu e-kirja, mille saatsin esimesest remonditöökojast, varastas ärimees minult nõusolekut küsimata minu kontolt üle 2200 euro ning broneeris veel 1000 eurot, milleks tal polnud mingisugust õigust. Nüüd tuleb tegeleda sellega, et kontolt varastatud raha tagasi saada,» sõnab Ossinovski.

Olukorra tegi põnevaks seik, et Ossinovskid olid Somma nõudel valmis kohtuma ka lennujaama politseiametnikega, kes aga toimunust kuuldes palusid neil oma teekonda jätkata. «Somma ei taha ilmselt mäletada, et enne politseiametnikega kohtumist nõudis ta meilt veel ka sularaha,» ütleb minister.

Ossinovskil on kahju, et selline juhtum varjutas tema pulmareisi. «See kõik oli nagu ühes kehvas komöödiafilmis. Küll aga olen nüüd kogemuse võrra rikkam,» lausub ta tagantjärele. «Uskumatu, kuivõrd vähe on sinu õigused kaitstud olukorras, kui oled vabatahtlikult andnud ära oma pangakaardi andmed. Kui ka teenus jääb saamata või selle kvaliteet on alla igasuguse arvestuse, oled rahast ikka ilma ning vaid sinu isiklik mure on see tagasi saada. Kokkuvõte? Kui peaksite kunagi sattuma El Calafatesse, siis Somma rendifirmat soovitan iga hinna eest vältida.»