«Hinnata selle rünnaku efektiivsust on praegu ennatlik,» sõnas riigikogu väliskomisjoni esimees Marko Mihkelson Postimehe otsestuudios, «kuid mäletame, et aastal 2013, kui Süüria keemiarelva väga nähtavalt kasutas, astus toonane USA president Obama nn punasest joonest tagasi.»

«Ta oli küll öelnud, et kui keemirelva kasutatakse, siis Ühendriigid reageerivad jõuga. Seda ei toimunud,» meenutas ta.

USA, Suurbritannia ja Prantsusmaa raketirünnakud Süüria keemiarelva uurimiskeskusele, laole ja sõjaväe juhtimiskeskusele on tunnustust pälvinud kõigilt NATO riikidelt. Pentagoni hinnangul viidi Süüria keemiarelvaprogramm nende sõjaliste löökidega ajas tunduvalt tagasi.

«Aastal 2013 viidi Süüria justkui sinnamaale, et president Bashar al-Assad oli nõus keemiarelvadest loobuma ning andma need ära koos varudega. Viimase viie aasta jooksul on juhtunud aga see, et president Assad on keemiarelva erinevates Süüria piirkondades oma rahva vastu kasutanud vähemalt 85 korral.»

Skripal ja Süüria – kaks ühes

Mihkelson näeb vajaliku meetmena sanktsioonide edasist karmistamist Venemaa kui Süüria peamise liitlase ja varustaja vastu. «On valdkondi, kus sanktsioone pole üldse kehtestatudki,» märkis ta, «ent need vajavad USA ja Euroopa Liidu vahel kooskõlastamist – kas üks käsi teab, mida teine teeb?»

Euroopa Liidu välisministrid kohtuvad Süüria küsimuses täna Luksemburgis.

«Plaanis oli arutada seal Venemaa teemat, aga pingestunud olukord Skripali, aga ka Süüria kontekstis on teemasid lisanud. Tegelikult on need kaks ühes,» märkis Mihkelson.

«Vaatame, kas sõnum, mis Luksemburgist tuleb on tavaline muresolek või püüavad – eelkõige suuremad – liikmesriigid leida konsensust kraad kangemate sanktsioonide kehtestamises.»

ÜRO Julgeolekunõukogu algatatud uurimiste vetostamine Venemaa poolt mitmel korral näitab Mihkelsoni sõnul samuti seda, et Moskval on keemiarelvade tootmisega seoses midagi varjata.

«Assad võib omas kodus olla otsustaja keemiarelva osas, aga vaieldamatult on Venemaa kaasvastutav,» rõhutas Mihkelson, «on tõenäoline, et ka Salisburysse sattunud närvimürk Novitšok liikus läbi Süüria.»

Kui kaugele sanktsioonidega minna?

«Mõnes valdkonnas pole neid üldse kehtestatud,» sõnas ta, «kui Euroopa Liidu kontekstis on mõnel liikmesriigil huvi Gazpromi ja Nordstream 2 ehitamise vastu ja anda roheline tuli ajal, mil räägime jätkuvast suhete halvenemisest, siis on küsimus, kas üks käsi teab, mida teine teeb.»

«Mina näen, et viisakat ruumi, kuidas mõjutada Venemaad mängima rahvusvahelistes suhetes reeglite järgi, millega nad ise on nõus olnud – seda ruumi veel on.»

Vaata saadet videoaknas!

USA, Prantsusmaa ja Suurbritannia andsid 14.aprillil ühiselt sõjalise löögi Süüria sihtmärkide pihta, et karistada president Bashar al-Assadi režiimi väidetava keemiarünnaku eest ja heidutada selle kordumist, teatas Ühendriikide president Donald Trump Valgest Majast.